Niih… Õunahooaeg on kuulutatud ametlikult avatuks. Eile sain kätte kotitäie kohe-kohe oma eksistentsiga hüvasti jätvate õuntega. Leidsin õnneks Gea blogist sellise retsepti, mille koostisosad olid kohe kodus olemas. Aega ka selle maiuse tegemine eriti ei võtnud, nii et tulemuse ja energiakulu suhe oli 5+.  Võib-olla et suhkrut võiks järgmine kord vähem panna…

Järgmisel nädalavahetusel lähen Pärnumaale järgmist õunauputust likvideerima. Plaanis on teha ka suurem kogus õunamahla. Sellega seoses on teretulnud ka igasugused õpetused õunaveini tegemiseks ning ettepanekud õunte kasutamise kohta soolastes toitudes (eeldusel, et need toidud pärast magusad ei ole, muidu peremees ei söö).

Tundub, et mul on vaba aega tekkinud. Alles ükspäev tegin hunniku pastasalatit täidetud tortellinidest, salaamivorstist ja muust heast-paremast. Täna läksin poodi ja avastasin, et peaaegu mitte millegi eest saab juba rabarberit osta! Maksin peotäie varte eest kuus krooni ja otsustasin kooki teha. Sellist kooki. Tuli äga maitsev, vetruv ja mahlane. Ainult viimases etapis pidin ahjule vunki juurde keerama, sest 125 kraadi juures ei toimunud küll midagi.

Üleüldse, nüüd kui kitarritunnid on läbi, töö hakkab normaliseeuma ja loksuma tavatööpäeva tundidesse, olen ma jõudnud kokata, nühkida ja möllata ja isegi veidi aknaid pesta. Kui kõik kodus tehtud saab, siis võib niiviisi varsti külalisigi kutsuma hakata. See oleks küll midagi ennenägematut viimaseid kuid arvesse võttes

Täna kasutasin osavalt ära soolaleivaks kingitud leiva ning  tegin magustoiduks ühte lapsepõlve lemmikut – leivasuppi. Kasutasin sellist retsepti, ainult vett panin 1 liitri ja maitsestamiseks kasutasin õunamahla. Klassikaline rosinatega supp maitseb hapukoorega jumalikult. Seda tuli ka meeltult palju, nii et kellel nälg, sellel tiivad või midagi…

Esmaspäeva õhtuks hakkan enam-vähem laupäevast toibuma. Kõrvitsatalguid saatis suur edu, ei ma osanud arvata, et jõuame sellise hunniku toitu ühe päevaga valmis teha ja ära süüa Ühest armsast nunnust, mida ma oma sünnipäeval ei jõudnud üles tõsta, sai

1. rosinatega kõrvitsapräänikuid

2. kõrvitsakook pruunsuhkru ja ingveriga

3. soolane kõrvitsa-sinihallitusjuustu pirukas

4. vürtsikas kõrvitsapüreesupp, mida serveeriti parmesani juustus paneeritud ciabatta saiade ja salveilehtedega: a la Liisi ja Rene

5. 11 purki kõrvitsasalatit ema iidse marinaadiretsepti järgi, mis peaks maitsema nagu lapsepõlv

Olin väga üllatunud, et juba 3-4 käel kõrvitsa lõikumine läks niivõrd kiiresti, et tüdimust peale ei tulnud, nuga ei nürinenud ega tuju langenud. Kogu gurmaanluse taustaks mängis loomulikult ka Euroviisu. Aitäh kõigile olijatele ja eriti suur aitäh tegijatele!