Ehk natuke sai käsitööd tehtud. Võtsin seekord õmblemise ette ja olen väga rahul   Kahekordne kunstkarusnahk+kumm ja natuke kollast niiti ning tulemus on selline:

Kunstkarusnahk on nii mõnus ja pehme, et Heru juba muretseb, et võtan uisud täna öösel kaissu Tegelikult mõtlesin, et peaks õmblemisele rohkem tähelepanu pöörama. Mingi mõte oli, et sel aastal ei osta ühtegi suverõivast, vaid õmblen kõik ise. Hooaeg peaks kulmineeruma ühe suvise piduliku kleidiga, mida nendes lugematutes pulmades augustis-septembris kanda. Ilmselt on see üleliia optimistlik plaan, aga unistada ju võib…

Kuna meie lähisuguvõsas pole ammuilma juba uusi põnne tatsama vupsanud, on elevus uue tulevase sugulase üle üüratu. Ja kohe nii üüratu, et sundis mind haarama lõnga ja vahendid ja toimetama hilistel õhtutundidel kõik selle nimel, et uuel ilmakodanikul külm ei hakkaks (harjunud on ta ju sooja mõnusa olemisega).

Märkus: karu pikkus on umbes 60 cm. Muster raamatust “Heegeldised beebidele ja mudilastele”.

Olen paaril reedel avastanud end teleka tagant ETV poolt salvestatud etendusi vaatamast. Üks reede jäi silma Linnateatri “Genoom”. Üleeile vaatasin NO99 teatri “Naftat”. “Nafta” teatris live´is vaatamata jäämine oli mu teatraalse elu suuremaid traagikaid ja seetõttu jätkus minus siirast heameelt, et vähemalt televiisorikasti vahendusel etendust nautida võisin. Jätkus naeru, imekspandavust ja arutelu. Nafta otsalõppemise aspekti üle arutleti küll suhteliselt ühekülgselt, sest transpordihälve on vaid üks osa muutuste tuulest. Vähemalt sama olulise põntsu saab maailm läbi materjalitööstuse seiskumise, alustades  näiteks kogu plastikust, millest meid ümbritsev tehismaailm paljuski koosneb, ning kasvõi tekstiiliööstus jnejne. Samuti meeldis mulle mõte, et “kunstiinimene ei saagi nii palju raha teenida kui maffiaboss, sest ta ei riskeeri oma eluga iga päev”.  Etenduse teema tuletas mulle ka meelde, et  oleme oma väikse sõpruskonnaga juba etteteadlikult valmistunud nafta otsalõppemiseks, varudes jalgrattaid, sisekumme ja tiirutades mööda kodumaad “Naftavaba homne” projekti raames, heheee.

Pärast etendust klõpsasin kanalilt kanalile, kuni jäin lõpuks pidama Neljandas näidatavale filmile “Tape” (“Kassett”). Üks tuba, kolm näitlejat, ei mingeid eriefekte, ei plahvatusi, seksi, vägivalda, romantikat. Üks ruum ja kolm inimest ning minu poolt 86 minutit suu ammuli vaatamist. Äärmiselt nauditav, lausa pinev sõnateater filmis. Ja Uma Thurman on ikka üks äge ja hurmav ning ilmselt ka üks parimaid Naisnäitlejaid siin ilmas.

Kogu selle nauditava telekavaatamise käigus valmis üks värviline vestike. Kas polnud mitte kasulikult veedetud õhtupoolik?

Rõõm näha, et Geriljakuduja oma tegudega ka kesklinna jõudnud! Meie kodu kaunistused (need, mis pimedas üles leidsin vähemalt):

Aitäh tekitatud naeratuse eest!