http://www.hiiumaa.ee/douglas/keel.htm

Muhaahaaaa!!!! Ma lihtsalt pidin seda jagama!

Kuna siin kipub elu ja ilm üsna vihmaseks ja jahedaks, koguvad rändlinnud end parvedesse ja suunduvad paikadesse, kus päevane õhutemperatuur kõigub kusagil 35 kraadi ümber. Otsustasime seekord nendega mõneks ajaks  kaasa suve pikendama minna. Lisaks õnnestuks plaanide sujumisel käia pulmas, laulda katoliiklikus kirikus, näha (väidetavalt) 8. maailmaime Alhambrat, Sierra Nevada mäestikunõlva ja Gibraltari ahve. Heru on muidugi hoiatanud, et kui iga päev on tõesti 35 kraadi kuuma, veedab tema puhkuse hotellis duši all või kaelani Vahemeres. Nii et võib-olla teeme oma plaane jooksvalt üsna palju ümber. Aga selles ju peitubki omal käel reisimise võlu!

Hetkel on olemas (kontroll mu enda jaoks): lennupiletid, ööbimine Madridis, ööbimine Granadas, rendiauto broneering, reisikindlustus, Euroopa ravikindlustuskaardid, ülikond, kleit ja kingad.

Vaja veel: Alhambra pilet (tundub, et eelnevalt ostmine ei õnnestu kuidagi, kuna vastaval lehel on kontrollile allumatu mutukas sees), osta tagant kinnised plätud mägisemal maastikul tatsamiseks ja sukapüksid pulmade ametliku osa jaoks (35 kraadises palavuses, oo jess), ravida terveks kurk ja lauluhääl, pakkida asjad, sealjuures unustamata kingitusi, pidulikku riietust pulmade jaoks, fotokat ja hispaania vestlussõnastikku.

Kohapeal selguvad: bussireisi ajad ja piletid suundadel Madrid-Granada ja Sevilla-Madrid, kõik ülejäänud ööbimised ja meeldivad tegevused, täpne marsruut Andaluusias

Nüüd on asjalood sinnamaale jõudnud, et kui ma oleksin üks korralik Hollywoodi ameeriklane, veedaksin ma ilmselt kõik õhtud lösutades kusagil psühhiaatri kabinetis diivanil jutustades, kui nõme ja paha ja ebaaus on elu. Nii et ärge mulle helistage, mattute viginalaviini alla. Õnneks paistab tunneli lõpust veidi valgust: kui ma suudaks end kokku võtta ja homme õhtuks artikli ära saata, jääb veel 3 päeva töö tegemist järgmisel nädalal ja siis algab puhkus! Ei jõua ära oodata, üldse ei jõua.

Ja nagu rusikas silmaauku lohutab mind täna orkut sellise fortuunalausega: “Success usually comes to those who are too busy to be looking for it” (edu jõuab tavaliselt nendeni, kellel on liiga kiire, et seda otsida).  Oleks tore, kui orkutil oleks seekord õigus.

Dr. Sõritsa asendusemaduse teemal: “Ebaeetiline on kasutada võõra inimese keha, kui see on seotud bisnisiga. Aga kui see on sugulaste vahel, siis mis siin on ebaeetilist?” (EPL)

Kui see puussepanek (või siis kontekstist välja rebitud lause) välja arvata, on tegemist igatahes väga huvitava ja diskuteerimist väärt teemaga. Kui õnnestuks vaid kõik võimalikud seaduseaugud kinni lappida, siis oleks Eesti kindlasti innovaatiliste riikide seas. Samas, kui äritegevust sel teemal piirata ei suudeta, saab kogu ülejäänud maailm võrrelda meid Ukraina ja Venemaaga. Kas pole tore?

Seda ma arvasin, et ega see nädalavahetuse öödel kleidikeses ringi lippamine karistamata jää: kurk on valus, nina kinni ja esimesed köhatused kripeldavad kurgus. Sügis oleks nagu kätte jõudnud. Vääks!

Hiljem kodus:  ostsin kehva enesetunde lohutuseks koju sushit. Sõin ära kogu sisu, sealhulgas kõik kaasa pandud ingveri ja wasabi. Lõõrid tegi see õhtusöök mõnusalt lahti ja päris hea on olla!

Tegelikult osad firmad siiski kindlustavad fotovarustust. Nimetatakse seda osa pagasist kui “hinnalised esemed” või midagi muud sarnast ning nendele vidinatele kehtivad kindlustusfirma jaoks natuke teised reeglid. Kokkuvõtvalt, ei tohi oma nunnukest hetkekski silmist lasta ning hotelli vms. jättes peavad need asjad olema kindlalt lukustatud, seifis või valve all (olenevalt võimalustest, mida hotell pakub). Mainimatagi on selge, et see kindlustus on ka mõnevõrra kallim nende firmade omast, mis fotokale kaitset ei paku. Reklaami ja laimu teele ma siinkohal ei läheks: kui kellelgi on huvi lisainfo vastu, siis andku endast märku!

Ma varem, arvasin, et kindlustusäri on üks kõige tulusam äri siin ilmas üldse. Et kindlustatakse elu, kodu, autot, ratast, juveele, ja mõnel pool isegi lemmikloomi. Ja nüüd ühtäkki ei saa ma reisile minnes kindlustada oma fotoaparaati. Ühe Kindlustusseltsi meeldiv töötaja üritas mulle pähe määrida pagasikindlustust, mille väärtust saab kahe reisija peale tõsta kuni 30 000 Vabariigi rahani, aga fotokat kindlustab see summa ainult kuni 5 000 raha eest. Minu pagas pole aga kuidagi väärt seda ülejäänut 25 kilo, samas kui mu fotokas ja tema vidinad seda on. Ja eraldi fotokale kindlustust ka juurde osta ei saa. Nui neljaks, aru ma ei taipa, mis maailm see on… Eks väisame siis konkurente. Keegi soovitada oskab?

Ja kuidas küll profifotograafid, kelle varustuse väärtus küündib kuue-seitsmekohaliste arvudeni, mööda maailma ringi reisivad?

3 päeva, 2 pulma, nüüd kaks väsinut kodus. Väsinut, aga rõõmsat. Tore, et õnnelikud inimesed on teineteist leidnud, et selle tähistamiseks kutseid raatsiti saata, et nii palju rahva lõbustamist oli planeeritud, et öösel sai Padise kloostris ekskursioonil käia,  et hääle sai kähedaks laulda, et toredaid inimesi sai näha, ning et pruudipärja väärilisteks peeti

Palju õnne, kallid Kaia ja Cristian!

Palju õnne, kallid Kristi ja aAgo!

Ja suured tänud fantastilise nädalavahetuse eest!

Tundmatu kurjategija  tegi möödunud neljapäeval paljaks Tartu kurioosse strippari Marco.   Kurjategija oli osavalt maskeerunud Marco kliendiks, kes pealtvaatajate sõnul  hüppas püsti keset šõud ja röökis noaga esinejat ähvardades: “Riided siia! Kohe!”  Kurjategija materjaalne tulu ei olnud kuigi suur: tema saagiks langesid tööpostil viibiva Marco ainsaks kehakatteks olnud stringid.  Paljastatud Marco pidi aga läbi linna koju jõudmiseks laenama klientide annetatud hilpe. Politsei uurib juhtunut.

Eelu24: Strippar Marco tehti paljaks

Niih. Tänapäeva bioloogi ellu on tulnud siis ka hetk, kui avasin esimese programmeerimisraamistiku (Heru sõnul nimetatakse seda nii) statistika õppimiseks. Statistikat läheb bioloogil ikka vaja, et oma numbrilisi tulemusi kuidagi söödavalt esitada. Mingil hetkel aga tavalisest excelist enam ei piisa. Nimelt muutuvad andmemahud bioloogias juba nii kolossaalseteks, et exceli tabelis neid hallata pole võimalik. Toon näite: analüüsin 20 patsiendi 2 rakutüüpi (seega 40 objekti) 28 800 geeni ekspressioonitaseme suhtes. Kusjuures algandmetes ei ole lihtsalt 28 800 geeni, vaid igaühte veel iga objekti kohta 26 korduses. Lisaks veel kontrollid. Kujutage nüüd seda exceli tablit ette (mina ei oska). Lõplikus avaldatud artiklis on see andmehuilk umbes paari tabeli ja graafikuga kokku võetud.

Igatahes, kuna mu edasijõudnud statistiku teadmised vajavad tõsist täiendamist ja R-i kasutamisoskus on  täiesti olematu, surfasin veidi ringi ja leidsin toredaid asju.  Carnegie Mellon Ülikool Pittsburghis on käivitanud päris nutika iseõppija keskkonna. Tasuta kursuste hulka kuulub ka statistika, kus saab praktiseerimiskeskkonna ise valida. Alustasin R-i põhjal kursuse läbimist, olen hetkel umbes kolmandiku peal ja parasjagu huvitav on. Kursus on kirjutatud muidugi tüüpilisele ameeriklasele: puust ja punaseks ja siis veel umbes kolm korda üle, aga ilmselt tuleb see kasuks, kui päris uute teemadeni jõuan. Iseenesest on see siiski eelkõige statistika ja mitte R-i kursus, mistõttu käsud on kõik ette antud ning ise R-is eriti mõtlemis- ja proovimisruumi pole jäetud.

Õhtusel konsultatsioonil koduse progejaga selgus muidugi, et ma (nagu ka arvasin), ei tea progemmiskeelte põhimõtetest halligi. Heru sõnul ma isegi ei jõudnud keeruliste algaja küsimusteni, sest tema väitis, et ta ei tunne R-i keelt üldse, kuid vastas seejuures mu küsimustele täiesti ladusalt, hehee Aga küll ma ka algaja keerukusteni jõuan. Võtsin kõrvale veel päris-päris algaja R-tutoriali ja üritan lähipäevil selle abil natuke mängida.

Kokkuvõteks nii palju, et ilmselt tekib siia blogisse mõnikord naljakaid progemispüüdlusi kajastavaid postitusi. Luban lahkelt kõigil oma it-sõpradele mõnusalt vuntsi muheleda, ja heatahtlikult meenutada, et ka nemad olid kunagi algajad Muidugi on võimalik, et annan mingil hetkel alla ja leian, et spetsialistide sabas on ikka oma tulemustega kergem joosta, kui asi ise ära õppida.

Netis surfides leidsin veel ühe toreda õppeprogrammi Oxfordi ülikoolist. Terve online bioinformaatika kursus! Ainult magistrikraadi taotlejatele on kohustuslik 2-nädalane viibimine Oxfordis mingite projektide läbiviimiseks. Muud sertifikaadid ja diplomid saaks nägu näitamata kätte. Loomulikult ei ole need kursused sugugi tasuta, otse vastupidi. Nii et kui keegi tunneb, et tahab investeerida minu haridusse, siis wink-wink!!!