Seoses eelmise postitusega sain ma ühe väga originaalse soovituse: “Selle asemel, et tunda end halvasti, kuna pead iga päev tõestama, et sa ei ole lammas, hakka parem mõtlema, et sa oledki lammas. Ja lõppude lõpuks, kui sa oleksid tark, siis ei oleks sa siin majas vaid kusagil mujal.”
Elagu Eesti teadus!
Kirjuta veel uisutamisest!
Olen samasugune harrasataja nagu Sinagi, ainult et 50 a vana ja aastaks eemale rebitud oma hobist. Sellises vanuses võib aasta olla määrava tähtsusega ja vbl pole minust jääl enam kunagi asja… Aga düsgraafikust poeg vajab abi oma esimesel kõrgkooliaastal hoopis teises Eestimaa otsas – mis parata. Siin ei ole kunstjääd. Seda enam oleks tore kaasa elada aatekaasleste rõõmudele.